Farmaatsia vandenõu inimese vastu

Farmaatsia vandenõu inimese vastu
Erinevaid vandenõuteooriaid on aja jooksul olnud sadu, et mitte öelda tuhandeid. Ja ometi sünnib igal aastal juurde üha uusi teooriaid erinevate vandenõude kohta. Üheks selliseks vandenõuteooriaks on ka arstide ja ravimitootjate salasepitsus inimkonna vastu. 

Vandenõu eesmärgiks on aheldada kõik inimesed tablettide ja aparaatide külge, et nad siis iga kuu maksaksid tootjatele suuremaid või vähemaid summasid. Eesmärgiks on hoida inimesed zombitaoliste olevusena - et nad kohe ära ei sureks vaid jõuaksid meditsiinitoodete tarbimiseks raha teenida.  

Mõisted: Farmaatsia on teadus ja valdkond, mis tegeleb ravimite, nende leiutamise, tootmise ja uurimisega. Farmakoloogia on teadus ravimite toimest tervele või haigele organismile. (allikas: www.arst.ee)

Nii et kuskil pole rõhutatud, et see teadus peaks olema inimestele so tarbijale kasulik, tervendav ja ohtu. Pigem on nende eesmärgiks uusi ravimeid juurde leiutada ning neid siis uurida. Uurimiseks katsetatakse neid nii tervetel kui ka haigetel inimestel. Kõigeks selleks on aga vaja raha, palju raha. Miljoneid ja miljardeid kroone, eurosid, dollareid...
Kui need uuringud ja leiutised oleksid inimesi ravivad ja tervendavad, oleksid kõik inimesed juba ammu terved ning farmaatsiatööstus pankrotis. Seda ei saa aga lubada endale ei ettevõtted ega riigijuhid, sest siis jääksid laekumata miljonitesse ulatuvad tulud ja maksud. 

Ei ole riigisaladus, et ebaefektiivse tervishoiuga on igas riigis seotud tohutud summad. Nii lasevadki piltlikult öeldes haigete inimeste seljas liugu arstid, apteekrid, ravimitootjad, haiglad, ministeeriumid, uurimisasutused, tootmisettevõtted...
Kõik ühe ja sama õilsa eesmärgi nimel - kõik inimesed terveks ravida ning kindlustada neile täisväärtuslik elu. 

Siis aga selgub, et seda ei saa ega tohigi lubad. Ettevõtetel jääksid saamata summad, et maksta palka direktoritele, osakonnajuhatajatele, töölistele, koristajatele, autojuhtidele jne. Riigil jääksid saamata erinevad maksud. Nimetame mõned: sotsiaalmaks, käibemaks, visiiditasu, tervisekindlustus jne. Lisaks veel arstidelt, õdedelt, apteekritelt laekuv tulumaks. 

Mõistujutt heast veest 

Räägin teile ühe loo vedeliku puuduse mõjust inimorganismile.
Meie loo kangelane joob vett. Iga päeva tarbib seda. Joob, aga natuke vähem kui ise eritab higi ja uriini näol. Aja jooksul tekib tal vedeliku puudus. Selline pisikene, aga krooniline. 

Vedeliku puudusel muutub tema veri paksemaks ning aju saab vähem hapnikku. 
Aeg möödub ja tekivad peavalud. Algul väikesed, aga aja jooksul need sagenevad ja muutuvad suuremaks. Inimene läheb arsti juurde ja kurdab muret. Arst kirjutav välja rohud. Tootja poolt kaunilt pakitud ja siltidega, et need on efektiivsed ja kiiretoimelised. 
Haige tarbib neid. Saab peavalust lahti aga maks hakkab valutama. 

Nimelt on selleks ajaks meie patsient söönud niipalju peavalutablette, et on mürgitanud ära oma organismi ning maks ei suuda enam sellega efektiivselt võidelda. Loomulikult ei ole meie kangelase vee tarbimise harjumuses midagi muutunud. Ta ei tule selle pealegi, et tema vaevuste põhjus peitub väheses vee tarbimises. 

Tundes valu maksas, läheb meie patsient uuesti arsti juurde. Arst, kõrgelt haritud ja erudeeritud, kirjutab välja uued tabletid. Nüüd juba maksa ravimiseks. 

Haige rõõmustab ja tõttab apteeki uute ravimite järele. Natukese aja päras hakkab tal aga süda valutama. Ikka sellepärast, et meie patsient uskus arsti ning hakkas kolm korda päevas neelama uusi mürke. Rohkema vee joomist ei soovitanud talle aga keegi. 

Ja kui meie patsiendi süda nüüd mõne aasta pärast seiskub, ei süüdista keegi arsti valede ravimite soovitamises. Põhjus selles, et samasuguse hariduse saanud arstid ei saagi viga tunnistada, sest ka neile "maksavad palka" samad farmaatsiaettevõtted ja haiged patsiendid. 

On selge, et terved inimesed ei vaja neid "peavalu, maksavalu ja südame valu peletavaid" ettevõtteid. 

Surnud sugulaste südamevalu aga need ettevõtted ja arstid leevendada ning ravida ei oska. Samuti ei hüvita nad surnud ema või isa armastust ja hoolitsust. Neile oli tähtis vaid see, et patsient neile raha tooks. Ja võimalikult pikkade aastate jooksul.

Kui oleks see esimene, peavalu ravinud arst osanud patsiendile soovitada rohkema vee tarbimist, oleks patsient saanud lahti teda vaevanud peavaludest. Siis ei oleks pidanud ta mürgitama oma keha ka maksa- ja südameravimitega.

Oma blogis ma juba kirjutasin kui palju vett peaks iga inimene päevas jooma. Otsige see artikkel üles ja olge terved.

Antti Toila